Pühaoru talu on Pühajõe mõisasüdame talu ning Uustalide perekonna käes neljandat põlve. 1931.a ostis Rudolf Uustal (1882-1950), puutöökoja ja segakaupluse omanik Jõhvis, Pühajõe mõisast eraldatud talu. Talupidamist alustati 1932. aastal 28,13 hektariga, millest põllumaad oli 10,48 ha, heinamaad 6,34 ha, karjamaad 4,15 ha, metsa 3,27 ha ja talule kuulus ka 0,17 ha suurune saviauk , mis oli kasutusel mõisaaegadel. Talu asus kauni Pühajõe ürgoru kallastel ning Pühajõest kuulus 2,3 ha veealust maad ka talu maade hulka. Talule jäid mõisa hoonetest 1899. aastal ehitatud Pühajõe mõisa peahoone koos kahe väikese kõrvalhoonega ning viljaait. Kasvatati vilja ja nagu tollasele ajale kohaselt ka kõiki tähtsamaid koduloomi – hobuseid, lehmi, lambaid, sigu ja kanasid. Talupidamine lõppes 1949. aastal kui nõukogude võim hakkas rajama kolhoose – nii läks maa ja talu inventar „Linda“ nimelisse kolhoosi ja elumajastki pool oli kasutusel kolhoosi kontorina.

Pühajõe mõisa hooned olid kolhoosiajal kasutusel nii lüpsilaudana, hobusetallina, heinaseemnekuivatina, aiandimajana jm otstarbeks. Pool elumaja oli kasutusel peale kontori ka kolhoosnike eluasemena.

Nõukogude aja lõpul, 1989. aastal oli võimalus ehitada uus puidutöökoda, mida tegid koos Ülo ja Benno Uustal, Rudolfi poeg ja pojapoeg. Mõlemad olid osavad puutöömeistrid ja töötasid „Kaljuranna“ kolhoosis tisleritena. Järgmisel aastal avanes võimalus juba talu taastamiseks, mida Benno Uustal (1964-2006) ka suure entusiasmiga tegema hakkas. Maade tagastamisel alustati talupidamist suuremas osas vanadel talumaadel. Hiljem erastati ja renditi põllumaid juurde. Peremehe käe all korrastati ajaloolisi mõisahooneid ja ehitati juurde uusi hooneid. Peale puidutöökoja, mida laiendati suuremaks 2000 aastal (praegu kasutusel elamuna). 2004. aastal valmis uus kuivati koos viljasäilituspunkritega.  1995.a. võitis Pühaoru talu Eestis paremini heakorrastatud tootmistalude konkursi.

2006. aastast on peale Benno Uustali surma Pühaoru talu pidanud perenaine Maire ja poeg Rudolf Uustal. Talu on kasvanud 500 hektarini. Suurendatud on kuivatit ning renoveeritud vanu hooneid.

Talu tootmissuunaks on viljakasvatus – kasvatatakse rukist, nisu, otra, õlikultuuridest rapsi, kaunviljadest hernest ja viimastel aastatel on lisandunud ka uba. Tegeletakse ka viljaseemne kasvatusega.

Tööde teostamisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiaid ja majandatakse keskkonnateadlikult. Oleme põllumeesteühistu KEVILI liikmed.